Ergastatud olek

Ergastatud olek on süsteemi seisund, milles tal on energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia). Ergastatud olekus süsteemist saab energiat "ära võtta" ilma süsteemi lõhkumata või muutmata. Kui me vaatleme süsteemina näiteks mingit osakeste gruppi, siis tema ergastatud oleku taseme määrab ära selle grupi temperatuur. Kui osakeste grupi temperatuur on suurem absoluutsest nullist, siis on tegemist ergastatud seisundiga.

Kvantmehaanikas loetakse süsteemi (näiteks aatomi, molekuli või aatomituuma) ergastatud olekuks iga kvantolekut, millel on rohkem energiat kui sama süsteemi põhiolekus. Ergastatud kvantolekuid võib süsteemil olla rohkem kui üks. Mida suurem on ergastatud süsteemi energia, seda "kõrgemal" tasemel on tema ergastatud olek.

Tavaliselt on ergastatud olek väga lühiajaline. Ergastatud süsteem kiirgab üleliigse energia ära energiakvandina (näiteks footoni või foononina) ja laskub madalamale energiatasemele. Kui uus energiatase ei ole süsteemi põhiolek, siis võib sama protseduur korduda. Süsteemi ergastamine toimub tavaliselt energiakvandi neeldumise teel. Pärast kvandi neelamist läheb süsteem ergastatud olekusse.